Eesti Onkoloogiaõdede Ühingu koostööleping Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

13646904_995471580571143_1651992534_oEesti Onkoloogiaõdede Ühing (EOÜ)  ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETK) on aastaid teinud koostööd, kus ETK on toetanud EOÜ-sse kuuluvate ETK liikmete toetuse läbi ühingu tegevust. 2016. aasta alguses alustati läbirääkimisi, et vormistada koostööleping, mis kinnitaks kindla dokumendiga ETK ja EOÜ vahelisi suhteid. 15. juunil toimunud EOÜ laiendatud juhatuse koosolekul vaadati leping üle ning võeti vastu otsus koostöölepingu sõlmimiseks, mis 8. juulil 2016 sai ka allkirjastatud. Kutseliitu esindas koostöölepingu allkirjastamisel ETK president Iivi Luik ning EOÜ-d esindas ühingu asepresident Heleri-Mall Roosmäe.

Koostööleping kajastab ühingute koostöö põhimõtteid ning partnerite õigusi ja kohustusi. Koostöö hõlmab endas üksteise tunnustamist iseseisvate organisatsioonidena, mõlema ühingu ametialase ja erialase tegevuse arendamist, koolitus- ning ühistegevust. Leping kehtib kuni 2016. aasta lõpuni. 13639924_995471607237807_481825649_oJuhul, kui kumbki osapool ei soovi lepingus läbi viia muudatusi või lepingut tühistada, pikeneb leping üheks aastaks või kuni üks osapooltest soovib seda lõpetada.

Käesoleval aastal on plaanis samalaadse koostöölepingu arutelu ka Eesti Õdede Liidu (EÕL) juhatusega, kes on läbirääkimistele andnud rohelise tee. Läbirääkimiste korraldamise eest vastutavad EOÜ poolt asepresident Heleri-Mall Roosmäe ning EÕL poolt juhatuse liige Gerli Liivet.

10 aastat eriõe koolitust tervishoiukõrgkoolides

6. aprillil 2016.a. toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis konverents “10 aastat eriõe koolitust”, mille eesmärk oli tõsta teadlikkust eriala koolituse olemusest ja jagada teadmisi erialakoolituse võimalustest ja eesmärkidest. Konverentsi läbinute õpiväljundina oli tõendile kirja pandud, et osaleja omab peale koolitust ülevaadet erialakoolituse läbinud õdede töö- ja karjäärivõimalustest. Ometi jäi koolituse raames kõlama kaks vastakat mõtet. Esiteks, et tööandja ei oska oma eriõeõppe läbinud õdesid rakendada, seda eriti kliinilise õenduse vallas, mõistmata kogenud õdede vajadust üldse minnagi eriõeõppesse või siis väärtustada eriõeõppe läbinute rakendusvõimalusi. Kuna arstidel puudub ettekujutus, mis on õdede kompetents, mida eriõppe lä10 aastat foorumbinud õde teha oskab, siis puudub neil julgus usaldada õele vastutusrikkaid ülesandeid.

Ja teiseks jäi kõlama see, et õed ise ka ei tea, mida erial aõpe tähendab. Kui Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere arvas, erialaõppe läbinud õde peaks olema laia profiiliga ja suutma orienteeruda igas vallas, siis on hea meel tõdeda, et oli ka vastakaid arvamusi. Eriõe juurde saabuv patsient on juba konkreetsete erivajadustega, kes vajab selle kitsa ala spetsialisti nõuandeid. Selle kõige raames jäi kõlama vajadus töögrupi järgi, mis sõnastab täpselt eriõe mõiste ja tegevusvaldkonnad.

Päevakajalise teemana tõusis üles ka õpetavate õdede põud. Väga vähesed õed on valmis alustama oma kolleegide õpetamist koolis või töökohas, kuigi lootus sellele on olnud üsna suur, ütles anestesioloog Veronika Reinhard. Samas tõi Pille Tammpere välja ka selle, et kool ise on olnud passiivne uute õppejõudude leidmisel. Eesti Onkoloogiaõdede Ühingu esindja Age Särg10 aastat tegurid arvab, et erinevate haiglate õendusjuhid peavad tegema koostööd, tehes selgeks, millisel erialal, milliste spetsiifiliste oskuste ja süvendatud teadmistega õdesid nad üldse vajavad. Näiteks, kas ja mitut kopsu-, sidumise-, stoomi-, dieabeedi-, jne. õde haigla vajab. Samuti vajavad välja selgitamist erialaõe õppe läbinud õdede väljundid tööl. Näiteks, kuidas erinevad tema tööülesanded tavaõppe läbinud õdede tööst, milliseid lisapädevusi temalt oodatakse. Alles siis saavad ühise laua taha istuda kõrgkoolide, haigate ja riigi esindajad, et panna paika, milliseid eriõdesid ja kui palju neid koolitatakse.

Antud koolituse raames jäi kõlama, et eriõekoolituse läbinud õe põhilised väljundid peaksid olema õe iseseisev vastuvõtt ja teiste koolitamine. Nagu Anne Vahtramäe väga tabavalt märkis, siis on näiteks operatsiooniõel väga raske oma erialal iseseisvalt tegutsema hakata. Millist teenust pakkuda? Helistage sellel numbril, kui vajate elustamist? Kas elektrišokk või südamemassaaž? Ja kui palju see siis maksaks? Tegelikkuses on ju hea, kui ka tavaline osakonna õde patsiendi voodi kõrval on eriõe teadmistega. Mida rohkem on osakonnas eriõe koolituse läbinud õdesid, seda kvaliteetsemat õendusabi suudab see osakond tagada. Eduka õendusjuhi saladus on pädevad õed, kes oskavad leida tõenduspõhist materjali kiirelt muutuvas õendusteaduses. Haig10 aastat EOÜlal peab olema visioon, millist eriõde ta vajab, mida see õde peab oskama, millises valdkonnas ta tegutsema hakkab, alles siis saab kool vastavat õppekava hakata koostama.

Esindades Eesti onkoloogiaõdesid leian, et Eesti onkoloogilise õenduse ühtlustamine Euroopa onkoloogilise õendusega vajab onkoloogiaõe eriõe õpet, mis on vastavuses Euroopa nõuetega. Antud tegevuse läbiviimiseks on Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingu (EONS) poolt koostatud hariduskava, mille kooskõlastamiseks Eesti onkoloogiaõenduse vajadustega, on otsustatud 2016. a. kokku kutsuda töögrupp, mis koosneb erinevate Eesti haiglate onkoloogiliste patsientidega tegelevatest õdedest. Valmidust grupitöös osaleda lisaks mulle on üles näidanud PERHi hematoloogia osakonna õendusjuht Ave Vaidla, PERHi ambulatoorse onkokirurgia õendusjuht Marge Tensmann ning SA TÜK Hematoloogia-onkoloogia kliiniku, radio- ja onkoteraapia osakonna õde Lemme-Liis Aruväli. Konsensusele jõudes loodame alustada koostööd tervishoiukõrgkoolidega.

Heleri-Mall Roosmäe

Eesti Onkoloogiaõdede Ühing

Asepresident

Advisor Council Meeting Ateenas

20151127_13473527. novembril aset leidnud EONS´i juhatuse ja EONS´i rahvusorganisatsioonide esindajate vaheline kohtumine (Advocacy Council Meeting – ACM), kus EONS´i juhatus andis aru ühingu tööst Euroopa tasandil. EONS´i president Daniel Kelly (valiti sellele aastal Viinis ECC 2015 raames toimunud Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingu üldkoosoleku raames) juhatas ürituse lühidalt sisse, andes ülevaate sellest, millistel teemadel täna juttu tuleb, tervitas noori vähiõdesid, kellel oli võimalik sel aastal ühineda ACM tööga.

Sõna sai ka Kreeka esindajana Hellenic Oncology Nursing Association HONS-ESNE sekretär Anna, kes tervitas kõiki soojalt ja südamlikult ning soovis meeldivat osavõttu ürituses lootusega, et sellest koosviibimisest on rahvusorganisatsioonidel nii mõndagi koju viia. DK jätkas samuti tervitussõnadega olles tänulik, et inimesed on kohale tulnud. Ta rõhutas, et kommunikatsioon ühingute vahel on väga oluline. Sama oluline on EONSi ja kogu liikmesriikide püsimine meedias, tuues välja Twitteri kasutamise olulisuse ja kutsus üles aktiivsemalt säutsuma ning neid, kel veel kontosid pole, seda looma. Samuti tutvustas ta muutunud EONS´i juhatust, kus Past President (ekspresident) on nüüd Erik van Muilekom (EvM) ning Presidnet Elect (valitav presidnent) on Lena Sharp (LS).

Past President EvM valgustas ECCO hiljutistest tegevustest. Viimati Viinis toimunud ECC 2015 oli viimane konverents, kus ESMO võttis osa konverentsi korraldamisest ning on otsustanud edaspidi üksi edasi minna. EvM valgustaski muutunud ECCO konverentsi korraldamise maastikku, mis on oma ülesehituselt muutunud. Ta rõhutas, et uuel maastikul on EONS´il suurem võimalus ennast kuuldavaks teha. Organisatsioon on kaasatud ECC korraldamisse suuremalt, kui eales varem ning kutsus üles vähiõdedest spetsialiste valmistuma üles astuma uuenenud konverentsil, mis oma uues vormis leiab aset 27.-30. jaanuaril 2017 Amsterdamis. Ta tõi ka välja, et edaspidi toimub ECC igal aastal ning jaanuaris. Konverents on mõeldud kõigile vähiga seotud inimestele, kuid eelkõige onkoloogidele, vähiõdedele, patsientide esindajatele, perearstidele, psühholoogidele, onkoloogiapoliitikutele, hooldusravi personalile jne. Konverents on planeeritud 2-3 päevasena, kuid nüüd on võimalik 1 päev enne konverentsi kasutada konverentsi ruume erialaühingutel ja organisatsioonidel, et korraldada oma konverents, kus on võimalik kasutada konverentsi hoonet ja kasutatavat varustust.20151127_141121

DK tegi statistilise ülevaate ECC 2015 tuues välja arvuliselt. Kokku osales peaagu 19 000 inimest. Uus ECC saab olemalt tõenäoliselt väiksema osalejate arvuga, kuna ESMO sellest osa ei võta. 1,7% sellest osalejate arvust olid õed. DK tõi välja selle, et EONS´i nn Twitteri kommuun säutsus ennast kogu konverentsi raames esimese 10 hulka, mis näitab ainult seda, et Twitteri sihipärane kasutamine aitab ka väikesel häälel ennast kuuldavaks teha.

Ühingu varalaekur Cristina Lacerda (CL) tegi lühiülevaate aastate lõikes finantsidest, mille lõpus võisime tõdeda, et oleme endiselt positiivses bilansis ning CL sõnul isegi väga heal järjel.

Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingu üldkoosolek Ateenas 2015

AteenaTäna, 27. november 2015 algab Ateenas Royal Olympic Hotellis EONSi rahvusühingute esindajate koosolek, kus peamiseks teemaks on noorte vähiõdede kaasamine ja motiveerimine ühingu töösse. Eestist esindavad Eesti Onkoloogiaõdede Ühingut ühingu president Kristiina Karp ja asepresident Heleri-Mall Roosmäe.

Küsimused, mida EOÜ plaanib esitada töötubade raames:

  1. Kuidas leida vähiõdesid, kes oleks huvitatud võtma vastutust erinevate töötubade alustamiseks?
  2. Milliseid meetodeid kasutada inimeste leidmiseks? Kuidas neid hoida aktiivsena?
  3. Kuidas finantseerida haridusprogramme, koolitusi?
  4. Kuidas valida koolitusteemasid? Kuidas ehitada koolitus üles võimalikult efektiivselt?
  5. 2015 mais juhatuse valimisel oli meil raske hoida juhatuse liikmeid jäämas. Kuidas motiveerida juhatuse liikmeid, et nad mitte ainult ei tahaks lahkuda juhatusest, vaid et nad oleks ka aktiivsed? Kuidas soodustada liikmete vahelist suhtlust, tugevdada ühtekuuluvustunnet?
  6. Kuidas motiveerida noori vähiõdesid ühingusse astuma?

Eesti Onkoloogiaõdede kevadkonverents

Toit on tervis. Tänapäeva toitumise trendid ja riskid.

Reedel, 13.11.2015 toimus Tallinnas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla koolituskeskuses Sütiste tee 21 Eesti Onkoloogiaõdede sügisseminar „Toit on tervis. Tänapäeva toitumise trendid ja riskid“.

Ühing president Kristiina Karp avas seminari mõtetega: „Sel sügisel toetame rohkem õe toitumisalaseid teadmisi. Hea tervise üheks alustalaks on õige toit. Lisaks tervislikkusele peab toit ka inimesele sobima. Kes ei tahaks elada reipamat ja rõõmsamat elu, hoiduda haigusest ja enneaegsest vananemisest. Me teame, et ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete ning tänane koolitus ongi selleks, et mõista, kuidas aidata ennast ja meie patsiente.“

Tervis Arengu Instituudi spetsialist Keiu Nelis tõi välja „Rahvastikutoitumise uuring 2014“ tulemused, kus ilmnes, et inimesed ise arvavad, et toituvad suhteliselt tervislikult, kuid kehamassi indeksi alusel uuritud populatsiooni hulgas oli enamus inimesed ülekaalus.

Regionaalhaigla kliinilise toitumise spetsialist dr Hanna-Liis Lepp toob oma teemas „Kliinilise toitmise vajadus onkoloogilisel patsiendil“ välja selle, et siin kohal on õel väga suur roll patsiendile õige toitumisalase teadmiste pagasi loomisel. Ka priske patsient võib tunduda heas toitumuses, kuid tegelikult on suhteliselt alatoidetud seoses oma väärate toiduvalikute pärast. Oma loengus rääkis dr Lepp erinevatest toitumisetappidest, mis on seotud erinevate ravifaasidega. Ta tõi välja patsiendi üldisest seisukorrast lähtuvalt nende energiavajaduse päevas ning ka parenteraalse toitumise puhul esineda võivad infektsiooniohud ja kuidas võiks neist hoiduda. Olulise punktina rõhutas ta, et vähihaige peab saama ka süsivesikuid oma energia taastamiseks. Kust see piir läheb, on igaühe enda otsustada. Samas soovitas doktor kasutada madala glükokeemilise indeksiga magusaineid, mis imenduvad aeglasemalt. Doktor toob välja, et rafineeritud valgest suhkrust loobumine ei tule kasuks, sest keha peab kulutama rohkem energiat, et saada kätte oma vajaliku süsivesikuvajaduse, mis omakorda kurnab haigusest ja raskest ravist vaevatud keha veel rohkem. Mikrotoiduainete puhul räägitakse, et pigem vältida kasvajahaigete puhul, kuid ainete defitsiitidega peab tegelema ja neid ravima, et vältida tüsistuste tekkimist.

Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse õde Anni Laas tutvustab onkoloogilise patsiendi toitumisnõustamisest projekti ERAS baasil. Ta toob välja, et patsiendid tihtipeale näksivad lisapalasid, millest kõht saab täis ning põhitoiduosa ei tundu enam isu tekitav. Oluline on suuhooldus, värske õhk, toidu eksponeerimine jne., millega on võimalik isu tõsta. Samuti võiks toit olla pigem kuivem, halva maitse korral lutsutada komme, sidruniviilu, mahlajäätis. Ingver aitab iivelduse vastu. Anni soovitab süüa tihedamalt väiksemates kogustest leiget toitu. Pakkuda erinevaid vahendeid, meil on päris palju erinevaid võimalusi. Vajalik on loovus ja meeskonnatöö erinevate spetsialistide vahel.

Tallinna Lastehaigla arst Ere Vasi räägib laste ja noorukite söömishäiretest tuues välja anoreksia- ja buliimiahaigete laste eripära ning kuidas nende jälgimine toimub. Söömishäirete osakonna õde Jekaterina Taktajeva täiendab doktori juttu meeskonnatöö vajalikkusest ning valgustab tööd lastega osakonnas õe pilgu läbi.

Regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt räägib II tüübi diabeedi esinemissageduse vähendamisest elustiili muutmise teel.  Ta toob lõpus välja, et II tüübi diabeeti haigestumist on võimalik vähendada 58% võrra paljalt elustiili muutuse osas. Oluline on suunata tähelepanu prediabeetikutele.

Seminar lõppes traditsioonilise koogi söömise ja kohvi joomisega. Suur tänu kõigile, kes seminarile tulid kuulama ja kõnelema. Eriti suur tänu meie sõpradele, kes aitasid kaasa sügisseminari toimumisele – Nutricia ja B.Braun.